EOK presidendi pöördumine

Head curlingu sõbrad,

Eile saatis Eesti Olümpiakomitee president oma liikmetele (milleks on ka Eesti Curlingu Liit) ühe pöördumise, mille tahaksin ka oma kommentaaridega Teile kõigile edastada (õigemini oli see ka EOK presidendi soov). Omavoliliselt olen EOK presidendi tekstis mõned mulle olulised kohad rasvasena väljatoonud.

Leian, et antud pöördumises võiksime paljudes kohtades sõnapaari Eesti Olümpiakomitee asendada Eesti Curlingu Liiduga ning mõte jääb tegelikult samaks. Peakski jääma, sest ajame ju üht – Eesti spordi – asja.

Hr Sõõrumaa on väljatoonud EOK peamised eesmärgid, mis on väga olulised ka Eesti curlingu kontekstis. Vaatame neid lähemalt.

• kolmekordistada süsteemselt spordi ja liikumisega tegelevate inimeste arvu.
• muuta sport koolis loomulikuks ja kättesaadavaks kõigile.
• teha lobitööd selle nimel, et avalik sektor panustaks rahvatervise nimel rohkem ennetavasse tegevusse. 
• kaasata spordiinimesi rohkem kaasa rääkima EOK kui spordi katusorganisatsiooni tegemistes. 

Eesmärk 1. Ka Eesti curlingu üks eesmärke on harrastajate arvu kasv ja mängijate kolmekordistamine peaks olema meie jaoks miinimum eesmärk (arvestades tänaseid mänguvõimalusi ja kohti). Tondiraba curlinguareenil võiks meil olla ühe raja kohta 100 mängijat ehk kokku 300 harrastajat.

Postimehes oli intervjuu Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni (IIHF) asepresidendi ja pikaaegse Soome Jäähokiliidu presidendi Kalervo Kummolaga ja küsimusele, mis nõu ta annaks Eesti Jäähokiliidule, et kindlustada ala järjepidev areng Eestis vastas hokijuht järgmiselt: “Ma mõistan, et raha napib alati. Kõige olulisem on saada üha rohkem ja rohkem noori poisse jääle hokit mängima. Kui kvantiteet on olemas, siis tuleb aegamööda ka kvaliteet.” Täispikka artiklit saab lugeda siit.

Paneme selle lause Eesti curlingu konteksti: Raha napib alati. Kõige olulisem on saada üha rohkem ja rohkem noori jääle curlingut mängima. Kui kvantiteet on olemas, siis tuleb aegamööda ka kvaliteet.

Eesmärk 2. Just selle eesmärgiga tegelemise tõestuseks toimusid meil eelmisel nädalal koolitused Tallinna kooliõpetajatele. Täna on Tallinnas juures 17 kooliõpetajat, kes on läbinud curlingu lühikursuse (kokku on kahe aasta jooksul antud koolituse läbinud u 40 kooliõpetajat). Antud eesmärgi eelduseks on see, et õpetajad oleksid meie alast teadlikud. Kui õpetajate teadlikkus on kasvanud, järgnevad neile ka õpilased. Selle tõestuseks on eelmise kahe hooajaga meid külastanud ca 1 000+ õpilast. 2017. aasta kevadel plaanime korraldada esmakordselt Tallinna meistrivõistlused nii Tallinna kooliõpilastele kui –õpetajatele. Võime öelda, et curling on täna kõigile soovijatele soodsalt kättesaadav. Kes tahab täna tulla kooliga soodsalt curlingut mängima, siis need võimalused on loodud.

Eesmärk 3. Pidev töö. Natuke mugandatult võime öelda, et peame kogu aeg curlingut muutma nähtavamaks. Üheks võimaluseks on näiteks suurvõistluste korraldamine. Näiteks juunioride MMi korraldus andis Eesti Curlingu Liidu esindajatele võimaluse lõunatada koos Eesti Vabariigi kultuuriministriga, kohtuda Tallinna linna ja EASi juhtidega kõige kõrgemal tasemel. Läbi suurvõistluste ja läbi enda initsiatiivi on meil võimalik kaasata ka avaliku sektori toetust curlingusse, mis tähendab toetust sporti tervikuna.

Eesmärk 4. Nii Eesti Curlingu Liit kui Curling Tallinn on alati avatud uutele mõtetele ja ideedele. Olgu selle tunnistuseks meie tublide inimeste initsiatiiv sellest hooajast korraldada algajatele harrastajatele igal kuul laupäevakuid. Nagu öeldakse: “Kus näed viga laita, seal tule ja aita!”

Olen 100 protsenti nõus EOK presidendi järgmiste mõtetega:

• nii suured kui ka väikesed asjad siin maailmas hakkavad pihta meist endist.
• Olgem eeskujuks nii oma sõnades kui ka tegudes, sport on selleks ideaalne platvorm.
• Kuigi iga asi algab meist endist, siis koos liikudes suudame väga suuri asju ära teha.

Head spordiaasta jätku soovides!

Fred Randver
Eesti Curlingu Liidu president

Alljärgnev on Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaa pöördumine muutmata kujul.

Lugupeetud Eesti Olümpiakomitee liikmed,

Spordiaasta 2016 on läbi saanud ja uus seisab ees. Eelmisel aastal juhtus ja toimus nii Eestis kui maailmas paljutki, mis jääb meid saatma ka tänavu. Jaanuari algus on sobiv hetk omakeskis väikese vahekokkuvõtte tegemiseks ja ühiste eesmärkide seadmiseks.

Eelmine aasta tõestas, et Eesti sport, sportlased ja treenerid on maailma tipus. Sellest tõestusest ehk veelgi olulisem on emotsioonid, mida sport rahvale pakkus. Saime sportlaste eneseületustele kaasa elades rõõmu tunda, koos kurvastasime ebaõnne või ebaõnnestumiste üle. Sport lähendas ja ühendas meid. Palun edastage minu tänusõnad ka oma sportlastele, treeneritele, taustajõududele ja kõigile, kellel on oma osa meie spordi heas käekäigus! Koos oleme oma sihikindluse, spordiarmastuse ja sportlike eluviisidega kogu ühiskonnale teenäitajaks.

Aasta 2016 oli tähendusrikas ka meil ja mujal maailmas toimunud muutuste tõttu. Kui suures globaliseerumistuhinas oli indiviid muutumas justkui teisejärguliseks, siis eelmisel aastal aset leidnud protsessid tuletasid meile indiviidi prioriteetsust uuesti meelde, sealhulgas ei olnud erandiks ka EOK presidendivalimised. Eelmine aasta tõestas, kui tähtis roll on igal inimesel maailmas täita ja kui palju oleneb igaühest meist. Kõik asjad algavad meie enda seest, nii et vaatame iseenda sisse ja tulevikku. Kevadel valis EOK üldkogu uue täitevkomitee ja uue presidendi, toetades ühtlasi järgmisi eesmärke:

• kolmekordistada süsteemselt spordi ja liikumisega tegelevate inimeste arvu,
• muuta sport koolis loomulikuks ja kättesaadavaks kõigile,
• teha lobitööd selle nimel, et avalik sektor panustaks rahvatervise mimel rohkem ennetavasse tegevusse,
• kaasata spordiinimesi rohkem kaasa rääkima EOK kui spordi katusorganisatsiooni tegemistes.

Soovin – võtke need põhimõtted ka oma alaliidu eesmärkideks. Nii ambitsioonikad eesmärgid annavad iseenesest vastuse paljudele vaidlusi tekitavatele küsimustele – kuidas tegeleda noortega, kuidas paraspordiga, kuidas treeneritega. Kõigiga tuleb tegeleda maksimaalselt ja sihipäraselt, muidu jäävadki eesmärgid unistusteks. Spordiorganisatsioonis on nagu tippspordiski – astutud sammude vilju ei saa me nautida kohe, vaid aastate pärast.

Oleme aktiivsed edasi ja viime oma eesmärke koos järjekindlalt ellu. Unustamata, et nii suured kui ka väikesed asjad siin maailmas hakkavad pihta meist endist. Nii meie tulemused spordis kui ka meie spordiorganisatsiooni nägu on eelkõige meie nägu, seejärel tulevad kõik muud abistajad ja toetajad. Olgem eeskujuks nii oma sõnades kui ka tegudes, sport on selleks ideaalne platvorm.

Ja veel soovin teilt, et oleksite abiks ja heaks koostööpartneriks – andke EOK juhtkonnale, täitevkomiteele ja erinevatele komisjonidele tagasisidet, tehke ettepanekuid, looge koostöö oma alaliitu kureeriva täitevkomitee liikmega. Kuigi iga asi algab meist endist, siis koos liikudes suudame väga suuri asju ära teha.

Armastades sporti ja sellega seonduvat tingimusteta,

Urmas Sõõrumaa
Eesti Olümpiakomitee president